Kuidas valida panni?  Osa 1 - raudpannid

Kuidas valida panni? Osa 1 - raudpannid

Kindlasti oled vaadanud kümneid erinevaid panne ning seisnud raske valiku ees - milline neist oleks minu vajadustele vastav.

Kuidas valida panni, mis erinevus on erinevatest materjalidest toodetud pannidel, milleks neid kõiki kasutatakse – neile küsimustele püüame vastata käesolevas artiklis.

Jätame siinkohal fookusest välja pannide disaini ja keskendume pannide olulisematele omadustele ning erinevatele materjalidele.

Praadimispanni valikul peame esitama endale järgmised küsimused:

Millise läbimõõduga panni me vajame?

Tavaliselt antakse tootekirjelduses panni siseläbimõõt ülaservast, mis vastab ka sobiliku kaane läbimõõdule.

Harvem kohtame kirjeldustes panni põhja läbimõõtu, mis on samuti oluline näitaja panni valikul. Panni põhjaläbimõõt on olulisem vanemat tüüpi elektripliidi, keraamilise pliidi ja induktsioonpliidi puhul. Gaasipliidi ja puupliidi puhul ei oma põhjaläbimõõt nii suurt tähtsust.

Oluline on tähele panna, et panni põhjadiameeter poleks oluliselt väiksem pliidi kütteelemendi diameetrist. Induktsioonpliidi puhul võib panni põhi olla väiksem kui kütteelement.

Kas me soovime panni kasutada ka lahtisel tulel, grillil või ahjus?

Kui vastus sellele küsimusele on jah, siis peame valima terasest käepidemega panni (millel poleks ka plastikust detaile). Plastikust käepidemed ei talu kõrgeid temperatuure ja need võivad kuumusega sulama hakata. Teatud plastikust käepidemed kannatavad temperatuure kuni +200°C ja seega võib neid kasutada ka ahjudes, paraku aga mitte lahtise leegi kohal!

Kas me soovime madalat või kõrget praepanni?

Madalad pannid on mõeldud eelkõige praadimiseks ning sügavad praadimiseks, hautamiseks ja vokkimiseks.

Klassikalised praepannid on madalad ja neid müüakse tavaliselt ilma kaaneta.

Praadimiprotsess iseenesest ei eelda kaane olemasolu. Väga madala korpusega pannid on krepipannid ehk pannkoogipannid. Selle panniga on mugav valmistada praemuna, omletti ja õhukesi pannkooke ehk kreppe.

Sügava korpusega praepannid on juba hübriidid praepannist ja kastmekastrulist, milles on mugav valmistada ka kastmeid ja suurema mahuga roogasid (pelmeenid, pajaroad, makaroniroad, lihakastmed, wokiroad jne). Sügavatel pannidel võib olla komplektis ka kaas kuid ei pruugi.

Millisest materjalist ning millise elueaga panni me soovime?

See on paraku kõige keerulisem küsimus, millele sa pead õige valiku tegemiseks vastuse leidma. Erinevatest materjalidest pannidel on väga erinev kasutusaeg ning omadused.


Esimeses blogis tuleb juttu raud- ehk terasest pannidest:



RAUDPANN EHK TERASEST PANN
– levinuim pannimaterjal aastakümnete tagustest aegadest, mil see pann oli peaaegu igas kodus kasutuses ja mis on paljudel meeles „musta värvi“ pannina. Sellega sai praadida kõiki toiduaineid ilma, et need nakkuks panni külge.

Raudpann on uuena helehalli värvi ja see ei ole ostes koheselt kastutamiskõlbilik. Teraspannile on vaja enne kasutuselevõttu teha rasvapõletus, mille tulemusena tekib panni sisepinnale mustjas nakkumatu kiht „paatina“, mis on nn. „naturaalne sisekate“. Soovitame selleks kasutada tavalist searasva, rapsiõli, sojaõli või maisiõli, mis taluvad kõrgemaid põletustemperatuure. Kasutades toiduõlisid, ei tohi temperatuur tõusta üle +150°C. Vastasel juhul laguneb toiduõli keemiline struktuur ja tulemuseks on sitke ning raskesti eemaldatav pruunikas kleepjas kiht, mis kahjustab ka toidu maitset. Searasvaga rasvapõletamisel peame kasutama temperatuure +250°C juures, mida on kõige täpsem ja lihtsam läbi viia ahjus. Kogu protseduur peaks kestma 30 minutit kuni 2 tundi. Seda protseduuri peaks kordama mitmeid kordi - mida rohkem, seda parem tulemus.

Pärast korralikku rasvpõletamist oleme saanud endale nakkumatu sisekattega praepanni, millega on võimalik valmistada kõiki toite, muretsemata „kinnivõtmise“ pärast.

Selline pann on ideaalne alternatiiv nakkumatu sisekattega pannile, mille eluiga on oluliselt lühem.

Raudpann kannatab kõrgeid temperatuure ning praadimisel võib kasutada ka terasest praadimislabidaid kartmata, et need panni pinda kahjustavad. Soovitame panni mitte pesta nõudepesumasinas, mis lühendab rasvapõletamisel tekkinud „paatina“ eluiga. Rasvapõletamist on vajalik teatud aja tagant korrata.

Raudpanni ainus „vaenlane“ on niiskus ja vesi, sest tavaline teras ei ole roostevaba. Pärast käsipesu peab panni korralikult kuivatama, hästi mõjub ka sisepinna määrimine toiduõliga.

Üks teraspanni vähestest puudustest on see, et pann on suhteliselt raske.

Sepistatud raudpannid on valmistatud sepistatud rauast (madala süsinikusisaldusega teras), mis on malmiga sarnane materjal. Sepistatud teras on kõrgtugev metall, mis tähendab, et seda saab venitada. Erinevalt malmist, mis on valmistatud kuuma metalli valamisel vormi, töödeldakse sepist tõmmates, venitades, keerates ja vormides.


Raudpannide puhul on põhimõtteliselt tegemist põlvest põlve edastatava panniga, mida ei ole võimalik rikkuda ja mida saab alati taastada.

Kokkuvõtlikult raudpannide plussid ja miinused:

+ Sobib kõikidele pliitidele ja lahtisel tulel kasutamiseks.
+ Peaaegu igavene.
+ Ilma sünteetilise katteta, pannile tekkiv kate on looduslik.
+ Pruunistab madalamatel temperatuuridel kui sünteetiliste sisekatetega pannid - säästab energiat.
+ Rasvapõletamist saab alati ise uuendada.
+ Kumeraks tõmbunud põhja saab haamriga tasandada.
+ Sobib kõikide toiduainete praadimiseks kui pannile on tekkinud korralik must "paatina" kiht.

- Töötlemata kujul võib hakata roostetama, kuid see ei kahjusta panni.
- Ei ole nõudepesumasinas pestav.
- Esialgne sissetöötamine on vaeva- ja ajarikas.
- Põhi võib ülekuumenemise või kuumakõikumiste tõttu deformeeruda.
- Happelise koostisega toiduaineid ei ole soovitav pannil pikka aega praadida, keeta ja säilitada - rasvapõletamisel tekkinud paatina kiht võib maha kooruda ja pann tuleb uuesti rasvapõletada.
- Enne rasvapõletamist ei sobi pann valku sisaldavate toiduainete praadimiseks (muna, kala, kana, pannkook jne).
- Suhteliselt raske.

Raudpannide valikuga saad tutvuda SIIN

J
ärgmises osas tutvustame malmist ehk valurauast panne.